Kui mõõt täis saab
juuli 1st, 2010
Ole konkreetne aga õiglane järjekindla kandidaadiga
Kõik kandidaadid väärivad austust. Aga kui nad järjepidevalt kandideerivad kohale, millele ei sobi, tuleb värbajal võtta konkreetne seisukoht, kuidas sellise inimesega edasi käituda.
Arvatavasti on igaüks, kes värbamises juba mõnda aega töötanud, kokku puutunud ka üliagarate “krooniliste kandideerijatega”, kes saadavad avalduse igale uuele tööpakkumisele.
Kõige lihtsam moodus nendega tegelemiseks – mitte küll tingimata kõige õigem – on neid lihtsalt ignoreerida ja loota, et nad väsivad ära ning annavad alla. Kui see aga ei aita, tuleb värbajal juba konkreetselt tegutsema asuda.
Ole rahulik ja viisakas ning selgita neile, miks nad ühele või teisele kohale ei sobi. Ole väga konkreetne, et kandidaat kindlasti põhjendustest aru saaks.
Osad kandidaadid võivad küsivad: „Mida ma saan järgmisel korral paremini teha?“ ja vastata saab sellele ainult konkreetsest ametikohast lähtuvalt – järgmine kord võivad nad ju teisele kohale kandideerida, kuhu nende oskused ja võimed suurepäraselt sobivad.
Juhul, kui selline on tava, tasub tööandjatel ka rõhutada, et nad hoiavad taotleja andmed oma andmebaasis alles ning võtavad kandidaadiga ühendust, kui tulevikus leidub tema võimetele vastav koht. Selleks on siiski vaja ka kandidaadi enda nõusolekut.
Aga kui nad ikka järele ei jäta?
Kui kandidaat järjepidevalt esitab avaldusi temale mittesobivatele ametikohtadele, siis tuleb tagasiside andmine järgmisele tasandile viia.
Üks asi on olla ettevõtlik, visa ja enesekindel – inimesed peavadki ennast müüma. Kuid joon tuleb tõmmata sinna, kus loomulik pärimine oma edukuse kohta kandideerimisel muutub helistamiseks paar korda päevas. Või lausa igas tunnis.
Kandidaadile tuleb otse öelda, kui tema käitumine on nii pealetükkiv ja häiriv, et te ei saa teda just seetõttu oma kliendile soovitada.
Kõige halvemal juhul võib tekkida vajadus politsei kaasamisse, kui selline käitumine ikka ei lõppe.
Igale kandidaadile on oma koht
On oluline meeles pidada, et ükski kandidaat ei ole sobimatu – nad lihtsalt ei sobi kohale, kuhu parasjagu värbamine toimub.
Oluline on neile selgeks teha millistele kohtadele nad sobivad. See aga võib olla mõnevõrra vastuolus sellega, kuhu nad arvavad ennast sobivat.
Välismaalt on teada ka juhtumeid, kus tõesti on tulnud ahistavaks muutunud kandidaadi ohjamiseks kaasata politsei või lausa lähenemiskeeld võtta.
Kuidas käituvad kandidaadid Eestis? Kas on midagi eriti äärmuslikku silma jäänud?