Kuidas käitub hea juht kriisiolukorras
veebruar 2nd, 2011
Inimese tõeline iseloom avaldub tihtipeale alles ootamatus olukorras. Meeskonnas on juht see, kelle poole kriisiolukorra puhul abi otsivalt vaadatakse. Mida teha ja millega arvestada, et kiiret tegutsemist nõudva situatsiooniga edukalt toime tulla ning mitte pead kaotada?
Selle asemel, et pea ees tulle tormata, tasub võtta endale pisut aega olukorrast ülevaate saamiseks ning mõelda läbi tegevusplaan.
Juht peab kriisiolukorras tegevust suunama ja oma käitumisega eeskujuks olema. Umbropsu rabeledes külvab ta pigem segadust ja muudab inimesed veelgi närvilisemaks. Tasub järgida ütlust “kiirusta aeglaselt”.
Kui asjad toimuvad väga kiiresti, ei pruugi kellelgi olukorra üle täit kontrolli olla, kuid juht saab välja näitada, nagu omaks ta kontrolli. Sellega ei kontrolli ta küll toimunud õnnetust, kas siis loodusjõudude või inimtegevuse põhjustatut, aga saab kontrollida reageeringut olukorrale. Juht asub tegevusse ja kaasab sellesse nii teised inimesed kui muud vajalikud ressursid.
See ei kehti mitte ainult juhi käitumismaneeride kohta, vaid avaldub võimes kiiresti kohaneda. Kriisi peamine tundemärk on muutumine; juhi esmane reaktsioon olukorrale ei pruugi olla lõplik. Sellisel juhul ei saa kindlaks jääda ühele valitud strateegiale, vaid tuleb pidevalt hankida värsket teavet, kuulata tähelepanelikult uudiseid toimuvast ja konsulteerida ekspertidega, kes on täpselt kursis olukorra hetkeseisuga. Tuginedes värskele infole ehitab juht üles uue strateegia kriisiga toimetulekuks.
Vaevalt on olemas keegi, kes hea meelega seisaks silmitsi ebameeldiva olukorraga. Siiski tuleb seda vahel teha ning sel puhul on hea, kui olla vaimselt valmis olukorrast üle olema ja inimesi juhtima. Just kriisisituatsioonid toovad hästi välja ka ülemuse ja alluvate omavahelised suhted – kas on vastastikkune respekt ja usaldus või seda ei ole.