Taustainfo kandidaadi kohta
märts 1st, 2010
Kas käitumine Internetis võib mõjutada inimese šansse tööle saada? Arvamusi on sel teemal vastakaid. Ühed leiavad, et suhtlusportaalidesse lisatav on igaühe oma asi ja ei puutu kuidagi tulevasse tööandjasse, kuid leidub ka neid, kes peavad kohatuks kogu maailmaga oma eraelu pisemaidki detaile jagada.
Euroopas ja USA-s läbi viidud uuringu põhjal selgub, et paljud tööandjad otsivad kandidaatide kohta lisainfot Interneti avarustest, sh suhtlusportaalid ja blogid.
CV Keskus palus neljal tööandjal vastata küsimustele taustainfo otsimise kohta Internetist. Selle põhjal selgub, et osad tööandjad peavad sel moel lisainfo otsimist vajalikuks, osad aga mitte.
Peamised kanalid, mille abil leitakse lisainfot: Krediidiinfo, Google’i või neti.ee otsingumootor, LinkedIn, Twitter, Facebook. Ette on tulnud ka kordi, kus just Internetist saadud info on kandidaadi valikul määravaks osutunud.
Küsisime Eesti tööandjatelt 4 küsimust:
1) Kas Te otsite Internetist kandidaatide kohta taustainfot?
2) Kui jah, siis kuidas Te seda teete?
3) Milliseid kanaleid kasutate taustainfo otsimiseks?
4) Kas olete leidnud Internetist infot, mis paneb Teid kandidaadi sobivuses kahtlema või ümber mõtlema?
Häli Siimaste (OLYMPIC CASINO EESTI AS personaliarenduse direktor):
1. Otsime küll.
2. Kasutame päringuid Krediidiinfost, avalikes teadetes avaldatud informatsiooni, kohtulahendeid, märksõnaga otsingut, vajadusel teeme päringid Maksu- ja Tolliametile. Lisaks teeme otsepäringuid koolidele – juhul, kui on vaja saada kinnitust isiku hariduse kohta. Üldjuhul endistelt tööandjatelt me tausta ei uuri – seda teenindajate suhtes. Spetsialistide ja juhtide tausta kohta teeme päringuid ka soovitajatele ja endistele tööandjatele. Juhul, kui tegemist on mõne konkurendi endise töötajaga, siis uurime kindlasti tausta.
3. Peamiselt internetti. Lisaks teeme päringu Politseiametile (seadusest tulenevalt on meil selline kohustus) – need on paberkandjal. Üldjuhul teeme sihtpäringuid meilitsi, et jääks ka vastuse kohta jälg. Vajadusel helistame ja koostame telefonivestluse kohta kokkuvõtte, mis lisatakse kandidaadi faili.
4. Oleme küll – kasiinoettevõttes on kõikidel töökohtadel kõrgendatud turvarisk, mistõttu teeme taustauuringut väga põhjalikult.
Kadri Sooberg (FONTES PMP OÜ konsultant):
1. Jah teeme seda üsna sageli ja tõhusalt. Internet annab üsna head lisainfot nii kandidaatide kogemuse, saavutuste kui ka nt. kriminaaltausta kohta.
2. Kõige sagedamini google kaudu. Sisestame inimese nime ja see annab kõige laiema valimi artikleid jm dokumente kus huvialuse isiku nimi läbi jookseb. Samuti kasutame ka erinevaid internetipõhiseid andmebaase ja communiteid (Linkedin, twitter jms).
3. Google, linkedin, twitter, facebook, äripäeva agendi andmebaas jt. Kriminaaltausta uurimiseks on meil oma partner, kellelt taustainfot saame. Samuti krediidinfo.
4. Jah oleme. Nt kandidaat on kriminaalkorras karistatud ja seda kinnitavad kohtulahendid, mis on avalikult saadaval.
Nele Järve (ES SADOLIN AS personaliosakonna juhataja):
1. Taustainfo otsimine Internetist pole reegel, kuid aeg ajalt seda teeme
2.-3. Tavaliselt läbi google või neti keskkonna.
4. Senise kogemuse juures väga ei ole pidanud ümber mõtlema, sest taolist taustainfot olen uurinud vaid 2-3 viimase kandidaadi juures.
Kerlin Kivioja (INFRAGATE EESTI AS juhiabi):
1. Jah, üldjuhul alati otsime tausta- ja lisainfot.
2.-3. Kui tegemist on täiesti võõra inimesega, kelle kontakt on saadud läbi kandideerimise ning konkreetset soovitajat ei ole, siis uurime eelnevate tööandjate andmeid ning vajadusel küsime iseloomustust.
4. Internetist mitte, tihtilugu aga on tulnud kommentaare ja hinnanguid mujalt.

Otsime küll.Peame vajalikuks internetis olevat teavet
Neeme: kas kasutate muude kanalite kõrval ka infot, mis leitav suhtevõrgustikest (Orkut, Facebook, LinkedIn jne)?
Reatöötajate tausta kontrollime internetist üldjuhul siis, kui tekib mingi kahtlus, või on CV-s mõni punkt, mis äratab täiendavat huvi kandidaadi potentsiaali vastu.
Igat sorti juhid või kitsa eriala spetsialistid läbivad raudselt googeldamise. Loomulikult tuleb tulemusi hinnata realistlikult, näiteks mingi negatiivse asja puhul peaks vaatama ka sündmuse aastanumbrit ja uurida teiste osapoolte tausta. Olen isegi ühe kandidaadi googeldamise tulemusel väljatulnud konflitkti asjus helistanud teisele osapoolele ja sealt saadud info põhjal tervikpildi kokku pannud, mis ei olnudki negatiivne.
Suhtevõrgustikke ei kasuta, sest endal puuduvad kontod seal.